Talvised vaated

Maja tundub vĂ€ga roheline. 😀

Advertisements

Iirised

Kahjuks ĂŒkshaaval Ă”itsevad, aga vĂ€hemalt Ă”itsevad. 🙂 Vasakpoolne helekollasega eelmisel aastal ei nĂ€itanudki Ă”isi, lillaga sorti oli eelmisel aastal ka paar vart. Kokku siis praeguseks kolme sorti aediirist.

Enne vihma

NĂ€itan Ă€ra moonid (idamagun) ja aiamaa vabakujulise “lillepeenra”.  Peenral siis lisaks magunile laialehine kellukas (veel ei Ă”itse) ja hĂ€rjasilm. Eelmine aasta ma need ĂŒhest ja teisest kohast kokku vedasin, sel aastal on kĂ”ik hulgaliselt kosunud ja puhmad suurenenud. Seal hĂ€rjasilma all on Miina antud lavendel ka. Elas talve ĂŒle, aga vĂ€ga vĂ”imas ei ole. 🙂 Aga lĂ”hn on kĂŒll vĂ”imas. Kui katsud, siis nĂ€ppudel kohe lĂ”hn kĂŒljes.

Kurgid

Kurgid said mulda. Sel korral idandasin ette ja panin taimed ĂŒhe pĂ€rislehega mulda. Mullakihtide vahele sai natuke kanakakat. Nii palju kui oli, panin kurgivakku kompostmulda (oli vĂ€he). Ees pool 10 taime Adamit (sama, mis eelmisel aastal), taga 10 taime Dirigenti (uus). Kui kasvavad, paneme aia ette ja laseme ronima. Kurkide vahel 5-7 cm.20170610_143350

Mungalill

Mungalill ehk kress ka lĂ”puks siis tĂ”usnud, peale mitme nĂ€dalast ootamist. Ega mul muidugi muld vist ka kĂ”ige parem pole, on selline kĂ”va ja raske. Aga siiski tunne, et jĂ€rgmisel aastal kasvatan KÕIK asjad ette. Mitte kuude kaupa, aga nii paar nĂ€dalat kasvuhoones. Panin sinna keskele ka lehtpeeti ja mingit salatit (ei mĂ€leta enam millist). Tundub, et midagi nendest ka hakkab tulema, aga tĂ€pselt ei saa aru.20170609_190247

Hilised kĂŒlvid

TĂ€na sai pandud kahe porgandivao vahele sibul. SeepĂ€rast nii hilja, et kogu aeg ootasin talle paremat kohta. Ei tulnud. Tegemist talisibulaga “Gerda” :

VĂ€ga varajane sort. Lehed tugevakasvulised, pĂŒstised, tumerohelised, Ă”rna ja mahlase maitsega. Valge osa pikkus 8-10 cm. Moodustab kĂ”rgekvaliteedilised pealsed, vastupidav ennakĂ”idumisele ja sibulate moodustumisele. Suuresaagiline, vastupidavus haigustele, hea kĂŒlmakindlus. MĂ”eldud varakevadest hilissĂŒgiseni pealsete saamiseks katmikalal.­

Esimesest hernelaarist tuli ĂŒles NELI hernest. Uskumatu 😀 Googeldasin, mis passib herne kĂ”rvale ja ĂŒheks vastuseks oli salat. Panin siis kaks rida salatit sinna kus herned keeldusid tĂ”usmast. Esiteks “Frillice”:

JÀÀsalati lehine vorm. Ă„Ă€rtest tugevalt lĂ”hestunud, kergelt kĂ€hardunud intensiivse rohelise vĂ€rviga paksud ja krĂ”mpsud lehed. Kiire kasvuga vĂ€ga varajane kompaktse avatud leherosetiga  sort on haigustekindel ja vastupidav. Sobib kasvatamiseks kevadest sĂŒgiseni. EnnakĂ”idumist kiirendab madal vĂ”i kĂ”rge temperatuur pikema aja vĂ€ltel, niiskuse puudus, pĂ€eva pikkus. KĂ”rgem temperatuur, ĂŒle 25 kraadi, takistab seemnete idanemist, muudab lehed kibedaks. TĂ”usmetest saagini 45-60 pĂ€eva.­

Teine rida (neli-viis seemet) tammelehesalat “Vizir”:

Tammelehesalat on ĂŒks erksamaid salateid nii vĂ€rvilt kui maitselt. Nimetuse on saanud sarnasuse tĂ”ttu tamme lehtedega. 

Luukasega panime ĂŒkskord maha kurgi, arbuusi ja suvikĂ”rvitsa seemned. MĂ”ned nĂ€dalad tagasi oli see. TĂ€naseks on ĂŒles tulnud kĂ”ik kurgid (10tk “Adam”, 10tk “Dirigent”), kĂ”ik arbuusid (“Sugar baby”) ja AINULT ÜKS suvikĂ”rvits. KĂŒlvid olid kasvuhoones. NĂ€dalavahetusel katsun kurgid maha saada.