Tundmatu kollane vol 2

Järgmine tundmatu kollane. Kogu aeg vaatasin, et mis mõttetud kuivand tuustid need on (pruunikad otsad tõesti krabisevad kui käega katsuda). Ja täna äkki oli õis. Päris ilus on. Ilusam kui pildil.wp-1468166415979.jpgHiljem tuvastatud, et tegu suureõielise jumikaga. Sort “Kollane”.

Kõrgekasvuline (90-100 cm). Kasvab edukalt igasugusel aiamullal, kuid eelistab sügavalt haritud, niisket, viljakat savimulda. Valguslembene, talve- ja põuakindel, kasvab hästi ka lubjarikkal pinnasel. Kuival ajal õitsemisaeg lüheneb, taim ise ei ole enam dekoratiivne. Puhmas säilitab hästi oma silindrilise kuju, ei vaju laiali. Taime noorendatakse 3-4 aasta järel puhma jagamise teel. Õitseb juulist kuni oktoobri alguseni.

Tradeskantsia

Täna avastatud. Täpsemalt siis vist Andersoni Tradeskantsia.camera-p.jpg

Suurte puude lähedus tradeskantsiatele ei sobi, eriti just kased ja pärnad, sest need kurnavad pinnast ja võivad kergesti jätta lillekese nälga. Madalakasvulisi puid (sirel, parukapuu, õunapuu jt) ning heitlehiseid põõsaid tradeskantsia naabritena ära ei põlga. Ka tammede sügavale tungiv juurestik ei häiri tradeskantsiaid kuigivõrd, kui just puu vari väga tugev ei ole. Andersoni tradeskantsia on suurepäraseks kaaslaseks peenrataimena paljudele püsililledele. Kasvukoha valikul tuleks aga silmas pidada, et ta ei jääks temast oluliselt kõrgemate ja tugevamakasvuliste taimede vahele peitu, kus ta võib aja jooksul känguda. Tradeskantsia lähedusse sobivad enamasti sarnaste pinnasetingimustega kohandunud püsikud, mis taluvad ka kergelt varjutatud kuni poolvarjulist kasvukohta. Sellised aiailu taimed on näiteks hostad, bergeeniad, kirju salvei, madala ja keskmisekasvulised kellukad, aed-iirised, kirbutatar, mõõl, brunnera ja paljud teised. Hästi tunneb ta end ka paljude erinevate kurereha liikide ja sortidega lähestikku kasvades. Kõrgekasvulised püsikud, nagu käokingad, leeklilled, kassinaerised, vägiheinad ja teised taolised, ei ole tradeskantsiale head naabrid. Samuti varjavad kõrgekasvulised taimed vaadet tradeskantsiatele.
Andersoni tradeskantsia kuulub nende aiailu taimede hulka, mis sobivad suurepäraselt mugavale või siis väga hõivatud aiapidajale. Ta ei nõua mingit erilist kohtlemist ega pole nõudlik taim ei pinnase ega hooldamise suhtes. Kasvuaegse hooldamise peamised võtted on umbrohu kitkumine taime lähedusest ja äraõitsenud õiejäänuste pidev eemaldamine, et turgutada üha uute ja uute õite teket. Seda viimast ei pea muidugi ilmtingimata tegema, sest võib ju lasta ka seemnetel valmida. Õitsemine võib kesta olenevalt ilmastikust, kasvukohast ja sordist vahelduva eduga isegi kuni kolm kuud. Õigesti valitud kasvukoha korral pole vajadust tradeskantsiad ka kuiva ja põuase suve korral kasta. Kui selleks aga peaks ikkagi vajadus tekkima, näiteks kohaleveetud või tõstetud pinnase puhul, siis tuleks taimi kasta õhtusel ajal, mil päikesekiired enam taimedele ei paista. Septembris lehestik enamasti hääbub, lakkab igasugune õitsemine ja taim siirdub talvepuhkusele.

Info: https://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/238

Siberi vôhumõõk

Pilt tehtud 29.05.image

Äraõitsenud õied ja õievarred maha lõigata. Hilissügisel lehtede mahalõikamine.

Talub kerget kevadist üleujutust, kuid pikemaajaliselt vee alla jäädes hukkub. Istutamisel jäetakse vahekaugus 50-60cm ja risoomi ei jäeta mulla pinnale nagu aediirisel. Paljundatakse puhmiku jagamisega varakevadel või augusti lõpu poole. Kaevatakse puhmik üles ja tükeldatakse noa, labida või aiahargi abil väiksemateks osadeks. Parimad istikudon need, millele on jäetud 2-3 lehtede kogumikku ja terveid juuri.

Aediirised

Puhmaid on mingi 5-6 kohas, aga õisi tuli väga vähe. Vajab midagi. Näiteks ümber istutamist. Kaks erinevat, mis õitsema hakkasid on siin. Keskmiselt kasvab aediiris ühel kohal 4-5 aastat, aga võib ka 8 ja enam aastat. Aediirise ära õitsenud õied tuleb lõigata. Kui kõik varrel asetsevad õied on õitsemise lõpetanud, tuleb õievarred risoomilt ära murda nii, et ei jääks tüügast ega vigastaks risoomi. Õitsemise järel eemaldatakse suvel kõik vananevad koltunud lehed. Alates septembrist lõigata lehed katusekujuliselt tagasi, jätta 10-15cm kõrged lehvikud.

Tahab päikesepaistelist, sooja ja tuulte eest varjatuds kohta. Tuulte käes võivad õielehed puruneda. Samas ei sobi ka umbne, seisva õhuga kasvukoht, kuna siis hakkavad levima hallitusseened. Parim on koht, kuhu päike paistab terve hommikupooliku ja lõunast alates on kerge vari.

Istutusala kaevata labidalehe sügavuselt läbi ja eemaldada kõik umbrohu juured. Otstarbekas on kaevata maasse kauem seisnud komposti ja lisada veidi sügisväetist. Väga hästi mõjub aediiristele ka lehtpuutuhk.  Kuna juured on pinnapealsed, ei ole tarvis väetist sügavale kaevata. Ei talu värsket ega vähekõdunenud sõnnikut ega nt kanakaka graanuleid. Istutuskoht valmistada ette 2-3 ndl enne taimede istutamist, siis jõuab muld vajuda ja tiheneda. Kohevasse mulda istutades võivad risoomid liialt sügavale mulda vajuda.

Terve risoom on kuiv, kõva, ilma mehhaanilise vigastuseta ning ühevärviline. Eriti hoolikalt vaadelda risoomikaela. Kui lehviku keskmine leht on pruunistunud võib arvata, et näiliselt terve risoom on kahjustunud. Lehviku äärmised lehed võivad olla kuivad, need tuleb enne istutamist eemaldada.

Istutamiseks kaevatakse istutusauk, keskele tehakse maapinnast kõrgem kuhik, kuhu asetatakse risoom. Juured suunata ühtlaselt ja vabalt kahele poole kuhikut. Juured ei tohi jääda kahekorra. Risoom paigaldatakse päikese poole ja lehtede osa varju või põhja suunda. Juured kaetakse mullaga. Peale istutamist kasta, kuid jälgida, et risoom ei saaks märjaks. Mõne päeva pärast kontrollida, et risoom on jäänud mulla peale ja juured poleks mullast välja uhutud.

Iiriseid võib istutada kuni septembri alguseni. Kõige sobilikum aeg ümberistutamiseks on 3-4 ndl peale õitsemist. Selleks ajaks on vana risoom kasvatanud noored ja elujõulised risoomid ning alanud on noorte juurte kasv.

Vaata ümberistutamise kohta ka siit

Info: http://ak.rapina.ee/katrinu/iiris

 

Martagonliilia

Martagonliilia võib ühel kohal kasvada aastaid, ilma et neid peaks ümber istutama. Kui tekib vajadus seda teha, on parim aeg sügis – august või september. Eelistab varju või poolvarju ning niiskemapoolset ja viljakat mulda. Sibulad istutatakse umbes 12-15 cm sügavusele. Kirjut liiliat on väga kerge paljundada sibulasoomustega. Seemnest külvatud taimed hakkavad õitsema 5-6 –aastaselt.

Metsistumise vältimiseks tulek taimedel peale õitsemist õisikud koos varrega kohe maha lõigata. Vars koos männasena asetsevate lehtedega jätta alles – see aitab sibulasse varuaineid koguda ja seda talvitumiseks ja tulevaks õitsemisperioodiks ette valmistada.

Lillepeenras võib kirju liilia olla nii uhkeks soolotaimeks kui moodustada kauneid rühmi. Kirjule liiliale annavad head fooni hostad ja sõnajalad. Kuidas ja kellega kirjut liiliat kokku sobitada, sõltub iga aiapidaja maitse-eelistustest. Kirju liilia sobib hästi ka lõikelilleks.

 

Härjasilm

See mida sai siin peetud karikakraks, osutus lähemal uurimisel hoopis härjasilmaks. Siin ta siis on,vihma poolt ära muserdatud härjasilm (ja mitte karikakar). Paljundatakse seemnetega või puhmaste jagamise teel kevadel ja augustis. Tahab umbes iga 5 aasta tagant jagamist, muidu jääb hõredaks.

imageLisainfo 03.07: Lõikasin vanad õied maha, uued nupsikud paistsid.

Lisainfo 03.07: Juuli alguses tuvastasin ka karikakra
image